"("Mis on keeleregister?" kusis Vila-Matas) "Tegutse, selle asemel, et parida." See viimane viis mind ilmselgelt segadusse, mul oli tahtmine teada saada, mida ta sellega motles. "Sa kusid liiga palju kusimusi, kui tegelikult peaksid tegutsema, praegusel juhul lihtsalt kirjutama hakkama. Kui sa kirjutad ega esita nii palju kusimusi, seisadki silmitsi keeleregistriga." ... "Vahetasin jututeemat. Tahtsin valja selgitada, misparast tema, kes ta oli ilmselgelt kirjanik, ei olnud juba aastaid kirjutanud. Kusisin temalt jarsku, missuguses registris tema kirjutaks, kui peaks kirjutama. Ta ei vastanud. Kaisin peale, ja sama lugu, ei mingit vastust. Ainult naeratus, taiuslik naeratus. Tema register, koige elegantsem, mida olen elus nainud, oli naeru ja vaikuse lahisugulane." lk 44, "Pariisile ei tule iial loppu", Enrique Vila-Matas"