Aga sellest ei tulnud midagi valja, Sellest ei saanudki midagi valja tulla. Ja tana kohe uldse mitte, sest ta oli ju maskeeritud maailma parima parfuumiga, ja ta ei kandnud selle maski all nagu, vaid uksnes oma totaalset lohnatust. Tal hakkas akki halb, sest ta tundis, et udu kerkib jalle. Nagu tollal koopas, magades unenaos oma sudame fantaasias, kerkis korraga udu, tema enese lohna kohutav udu, mida ta ise ei saanud haista, kuna see oli lohnatu. Ja nagu tollal, haaras teda tohutu hirm ja oud ja ta uskus end lambuvat. Aga erinevalt tollasest ei olnud see unenagu ega magamine, vaid taielik reaalsus. Ja erinevalt tollasest, ei lamanud ta uksinda koopas, vaid seisis valjakul kumne tuhande inimese ees. Ja erinevalt tollasest ei aidanud siin karjatus, mis teda arataks ja vabastaks, ega ka pogenemine tagasi heasse sooja paastvasse maailma. Sest see, siin ja praegu, oli maailm, ja see, siin ja praegu, oli tema toelisuseks saanud unelm. Ja ta ise oli seda tahtnud.