Auvergne'is joudis ta Plomb du Cantali lahedale. Ta nagi seda laanes suure ja hobehallina kuuvalgel, ja ta haistis jahedat tuult, mis sealtpoolt tuli. Aga tal ei olnud tahtmist sinna minna. Ta ei igatsenud enam koopaelu jarele. See kogemus oli juba omandatud ja selline elu osutunud voimatuks. Samuti nagu teinegi kogemus, elu inimeste hulgas. Ta lambus nii siin kui seal. Ta ei tahtnud enam uldse elada. Ta tahtis Pariisi minna ja surra. Seda ta tahtis