REVELATION OF JOHN
Chapter 6
Reve | Est | 6:1 | Ja ma nägin, kuidas Tall võttis lahti ühe seitsmest pitserist, ja ma kuulsin üht neljast olendist otsekui pikse häälega ütlevat: "Tule!" | |
Reve | Est | 6:2 | Ja ma vaatasin, ja näe: valge hobune; ja ta seljas istujal oli amb käes; ja talle anti pärg ja ta väljus võites ja võitu saavutama. | |
Reve | Est | 6:4 | Ja väljus teine hobune, tulipunane, ja ta seljas istujal lasti rahu maa pealt ära võtta, et inimesed üksteist tapaksid; ja temale anti suur mõõk. | |
Reve | Est | 6:5 | Ja kui Tall võttis lahti kolmanda pitseri, kuulsin ma kolmandat olendit ütlevat: "Tule!" Ja ma vaatasin, ja näe: must hobune, ja tema seljas istujal olid kaalud käes. | |
Reve | Est | 6:6 | Ja ma kuulsin otsekui häält nelja olendi keskelt ütlevat: "Mõõt nisu teenari eest ja kolm mõõtu otri teenari eest; ja õlile ega viinale ära tee kahju!" | |
Reve | Est | 6:7 | Ja kui Ta võttis lahti neljanda pitseri, kuulsin ma neljanda olendi häält ütlevat: "Tule!" | |
Reve | Est | 6:8 | Ja ma vaatasin, ja näe, tuhkur hobune, ja kes tema seljas istus, selle nimi oli Surm, ja Surmavald käis ühes temaga; ja neile anti meelevald neljanda osa ilmamaa üle, tappa mõõga ja nälja ja surmaga ja maapealsete kiskjate elajate abil. | |
Reve | Est | 6:9 | Ja kui Ta võttis lahti viienda pitseri, siis ma nägin altari all nende hingi, kes olid tapetud Jumala sõna pärast ja tunnistuse pärast, mis neil oli. | |
Reve | Est | 6:10 | Ja nad kisendasid suure häälega ning ütlesid: "Oh Püha ja Tõeline Valitseja, kui kaua Sa ei mõista kohut ega tasu kätte meie verd neile, kes elavad maa peal?" | |
Reve | Est | 6:11 | Ja neile anti igaühele pikk valge rüü, ja neile öeldi, et nad oleksid rahul veel natuke aega, kuni saab täis nende kaassulaste ja nende vendade arv, kes tapetakse nõnda nagu nemadki. | |
Reve | Est | 6:12 | Ja ma nägin, kui Ta võttis lahti kuuenda pitseri, et siis sündis suur maavärisemine, ja päike läks mustaks nagu karvane kotiriie ja kuu läks kogunisti nagu vereks; | |
Reve | Est | 6:13 | ja taevatähed kukkusid maha, otsekui viigipuu ajab maha oma toored marjad, kui suur tuul teda raputab; | |
Reve | Est | 6:15 | ja ilmamaa kuningad ja suured isandad ja sõjapealikud ja rikkad ja võimumehed ja kõik orjad ja kõik vabad pugesid varjule koobastesse ja mägede kaljudesse, | |
Reve | Est | 6:16 | ja nad ütlesid mägedele ja kaljudele: "Langege meie peale ja varjake meid Selle palge eest, Kes aujärjel istub, ja Talle viha eest! | |