Est - II Corinthians - 12

12:1  Tuleb kiidelda, ehk mul sellest küll pole kasu. Aga nüüd ma siirdun nägemustesse ja Issanda ilmutustesse.

12:2  Ma tunnen inimest Kristuses, keda neljateistkümne aasta eest tõmmati kolmanda taevani - kas ta oli ihus, seda ma ei tea, või kas ta oli ihust väljas, mina ei tea, Jumal teab.

12:3  Ja ma tean, et sama inimene - kas ta oli ihus või ihust lahus, mina ei tea, Jumal teab -

12:4  tõmmati paradiisi ja ta kuulis räägitamatuid sõnu, mida inimene ei tohi rääkida.

12:5  Sellestsamast mehest ma tahangi kiidelda; aga iseenesest ma ei kiitle muuga kui oma nõtrustega.

12:6  Sest kui ma tahaksingi kiidelda, ei oleks ma rumal, sest ma räägiksin tõtt. Aga ma keeldun sellest, et keegi ei arvaks minust rohkem kui ta mind näeb olevat, või mida ta minust kuuleb

12:7  ka väga suurte ilmutuste tõttu. Sellepärast et ma ei läheks kõrgiks, on mulle liha sisse antud vai, saatana ingel, mind rusikaga lööma, et ma ei läheks kõrgiks.

12:8  Sellesama pärast olen ma kolm korda Issandat palunud, et see minust lahkuks.

12:9  Aga Ta ütles mulle: "Sulle saab küllalt Minu armust; sest vägi saab nõtruses täie võimuse!" Nii ma siis tahan meelsamini kiidelda oma nõtrustest, et Kristuse vägi asuks elama minusse.

12:10  Sellepärast olen meeleldi nõtrustes, vägivalla all, hädades, tagakiusamistes ja kitsikustes Kristuse pärast; sest kui olen nõder, siis olen vägev!

12:11  Ma olen läinud rumalaks; teie olete mind selleks sundinud. Sest mina oleksin pidanud saama kiitust teilt; sest ma pole sugugi vähem kui ülisuured Apostlid, ehk ma küll ei ole midagi.

12:12  Apostli tunnusteod on ju teie seas täide saadetud kõige kannatlikkusega, nii tunnustähtede kui imede ja väeavaldustega.

12:13  Sest mille poolest teie olete olnud halvemad kui teised kogudused, kui vaid selle poolest, et mina ise ei ole olnud teile koormaks? Andke mulle see süü andeks!

12:14  Vaata, ma olen nüüd kolmandat korda valmis tulema teie juurde ega tule teile koormaks; sest mina ei otsi teie oma, vaid teid endid; sest lapsed pole kohustatud koguma varandust vanemaile, vaid vanemad lastele.

12:15  Aga ma teen meeleldi kulu ja kulutan iseennast teie hingede eest, kuigi mind, kes ma teid väga armastan, pisut armastatakse.

12:16  Aga olgu peale, mina ei ole teid koormanud, kuid "ma olin kelm ja võtsin teid kavalusega kinni!"

12:17  Kas ma kellegi kaudu neist, keda ma läkitasin teie juurde, olen teid koorinud?

12:18  Mina õhutasin Tiitust tulema ja ühes temaga ma saatsin ühe venna. Kas Tiitus teid on koorinud? Kas me ei ole käinud ühesuguses vaimus? Ja kas ka mitte samades jälgedes?

12:19  Teie mõtlete ammugi, et me kostame eneste eest teie ees? Me räägime Kristuses Jumala ees. Aga kõik, armsad vennad, teie ehitamiseks.

12:20  Sest ma kardan, et kui ma tulen, ma ei leia teid niisugustena nagu tahan, ja et teie leiate mind seesugusena, nagu te ei taha. Ma kardan, et teie seas vahest on riidu, kadedust, viha, jonni, laimamisi, keelekandmist, hooplemist, korratust;

12:21  ja et kui ma tulen, minu Jumal mind jälle alandab teie juures ja ma pean olema kurb mitme pärast, kes enne on teinud pattu ega ole pöördunud oma rüvedusest ja hoorusest ja kiimalusest, mida nad on harrastanud.