Est - James - 1

1:1  Jakoobus, Jumala ja Issanda Jeesuse Kristuse sulane, saadab tervisi hajuvil asuvaile kaheteistkümnele suguharule.

1:2  Pidage lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse,

1:3  ja teadke, et teie usu katsumine saadab kannatlikkust!

1:4  Ent kannatlikkus omagu täiuslikku tegu, et te oleksite täiuslikud ja laitmatud ega oleks teil mingit puudust.

1:5  Aga kui kellelgi teist on puudu tarkusest, see palugu Jumalalt, Kes kõigile annab suisa ega tee etteheiteid, ja siis antakse temale.

1:6  Ent ta palugu usus, ilma kahtlemata; sest kes kahtleb, sarnaneks merelainele, mida tuul tõstab ning sinna ja tänna peksab.

1:7  Niisugune inimene ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt;

1:8  ta on kaksipidise meelega mees, ebakindel kõigil oma teedel.

1:9  Ent madal vend kiidelgu oma suurusest,

1:10  aga rikas oma madalusest, sest ta kaob nagu rohu õieke.

1:11  Sest päike tõusis palavaga ja kuivatas rohu ära, ja selle õieke varises maha ning tema näo ilu hävis. Nõnda närtsib ka rikas oma retkedel!

1:12  Õnnis see mees, kes ära kannatab kiusatuse; sest kui ta on läbi katsutud, saab ta elukrooni, mille Issand on tõotanud neile, kes Teda armastavad.

1:13  Ärgu ükski kiusatuses olles öelgu: "Mind kiusab Jumal!" Sest Jumalat ei kiusata kurjaga ja Tema Ise ei kiusa kedagi.

1:14  Aga igaüht kiusatakse, kui tema enese himu teda veab ning ahvatleb;

1:15  pärast, kui himu on rasestunud, toob ta patu ilmale, aga kui patt on täiesti tehtud, sünnitab ta surma.

1:16  Ärge eksige, mu armsad vennad!

1:17  Kõik hea and ja kõik täiuslik annetus on ülalt ja tuleb valguse Isalt, Kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju.

1:18  Tema on meid Oma tahtel sünnitanud tõe sõnaga, et oleksime Tema loodute esmasündinute hulgast.

1:19  Teie teate seda, mu armsad vennad. Olgu vaid iga inimene nobe kuulma, pikaline rääkima, pikaline vihale.

1:20  Sest mehe viha ei tekita õigust Jumala ees.

1:21  Sellepärast heitke ära kõik rüvedus ja viimnegi paha ning võtke tasase meelega vastu sõna, mis teisse istutati ja võib teie hinged päästa!

1:22  Aga olge sõna tegijad ja mitte ükspäinis kuuljad, iseendid pettes.

1:23  Sest kui keegi on sõna kuulja ja mitte tegija, siis on ta mehe sarnane, kes vaatab oma ihulikku palet peeglis.

1:24  Ta vaatas ennast, läks minema ja unustas varsti, missugune ta oli.

1:25  Aga kes vabaduse täiusliku käsu sisse kummardades on vaadanud ja jääb selle juurde, ei ole unustav kuulja, vaid on teo tegija; see on õnnis oma tegemises.

1:26  Kui keegi arvab Jumalat teenivat ja ei talitse oma keelt, vaid petab oma südant, selle jumalateenistus on tühine.

1:27  Puhas ja laitmatu jumalateenistus Jumala ja Isa ees on see: vaestelaste ja lesknaiste eest hoolitseda nende viletsuses ja hoida ennast maailmast reostamatuna.