Est - Mark - 4

4:1  Ja Ta hakkas jälle õpetama mere ääres. Ja üsna palju rahvast kogunes Ta juure, nõnda et Ta pidi minema paati ja istuma merel. Ja kõik rahvas oli maal mererannas.

4:2  Ja Ta õpetas neid palju tähendamissõnadega, ja Oma õpetuses Ta ütles neile:

4:3  "Kuulge! Vaata, külvaja läks välja külvama.

4:4  Ja sündis, kui Ta külvas, et muist kukkus tee ääre, ja linnud tulid ja sõid selle.

4:5  Ja muist kukkus kaljusele maale, kus tal ei olnud palju mulda; ja see tärkas varsti, sest tal ei olnud sügavat maad.

4:6  Aga kui päike tõusis, kõrbes see, ja et tal ei olnud juurt, kuivas ta ära.

4:7  Ja muist kukkus ohakate sekka, ja ohakad tõusid ning lämmatasid selle, ja ta ei annud vilja.

4:8  Ja muist kukkus heale maale, ja kui see tärkas ja kasvas, andis see vilja, ja mõni kandis kolmkümmend seemet ja mõni kuuskümmend ja mõni sada."

4:9  Ta ütles: "Kel kõrvad on kuulda, see kuulgu!"

4:10  Aga kui Ta üksi oli, küsisid Temalt need, kes ühes nende kaheteistkümnega olid Tema ümber, nende tähendamissõnade mõtet.

4:11  Ja Ta ütles neile: "Teile on antud mõista Jumala Riigi saladust, aga neile, kes on väljas, sünnib see kõik tähendamissõnade läbi,

4:12  et nad nähes näeksid ega taipaks, ja kuuldes kuuleksid ega mõistaks, et nad ei pöörduks ja neile ei antaks andeks!"

4:13  Ja Ta ütles neile: "Te ei taipa seda tähendamissõna, kuidas te siis tahate mõista kõiki teisi tähendamissõnu?

4:14  Külvaja külvab sõna.

4:15  Need on teeäärsed, kuhu sõna külvatakse, ja kui nad on kuulnud, tuleb kohe saatan ja võtab sõna ära, mis nendesse oli külvatud.

4:16  nõndasamuti, mis külvati kaljusele maale, on need, kes kui nad sõna kuulevad, seda kohe rõõmuga vastu võtavad,

4:17  aga neil ei ole juurt enestes, vaid nad kestavad ainult üürikese aja; pärast, kui tõuseb viletsus või tagakiusamine sõna pärast, nad taganevad varsti.

4:18  Ja teised on ohakate sekka külvatud. Need on, kes sõna kuulevad,

4:19  aga selle maailma mured ja rikkuse petlikkus ja muude asjade himud saavad võimule ja lämmatavad sõna ära, ja see jääb viljatumaks.

4:20  Ja kes on heale maale külvatud, on need, kes sõna kuulevad ja vastu võtavad ja kannavad vilja, mõni kolmekümnekordselt ja mõni kuuekümnekordselt ja mõni sajakordselt."

4:21  Ja Ta ütles neile: "Kas küünal tuuakse selleks, et panna teda vaka alla või voodi alla? Kas mitte selleks, et teda panna küünlajalale?

4:22  Sest midagi ei ole varjul muu jaoks, kui et ta saaks avalikuks, ja midagi ei ole peidetud muu jaoks, kui et ta tuleks ilmsiks.

4:23  Kui kellelgi kõrvad on kuulda, see kuulgu!"

4:24  Ja Ta ütles neile: "Pange tähele, mida te kuulete. Mis mõõduga te mõõdate, sellega mõõdetakse teile ja teile lisatakse veel juure.

4:25  Sest kellel on, sellele antakse; ja kellel ei ole, sellelt võetakse see, mis tal on!"

4:26  Ja Ta ütles: "Nõnda on Jumala Riik, otsegu inimene viskab seemet maa peale,

4:27  ja heidab magama ja tõuseb üles öösel ja päeval, ja seeme tärkab ja sirgub, nõnda et ta isegi ei tea kuidas.

4:28  Sest maa kannab vilja iseenesest, esmalt orast, pärast päid, siis täit nisu pea sees.

4:29  Aga kui vili on valminud, saadab ta sedamaid sirbi sinna, sest lõikus on käes."

4:30  Ja Ta ütles: "Millega võiksime võrrelda Jumala Riiki? Või missuguse tähendamissõnaga me seda tähendame?

4:31  Sinepiivakesega, mis on, kui see maha külvatakse, väiksem kui kõik muud seemned maa peal,

4:32  aga kui see on külvatud, tõuseb ta ning saab suuremaks kõigist taimedest ja kasvatab suured oksad, nõnda et taeva linnud võivad pesitada ta varju all."

4:33  Ja mitme niisugune tähendamissõnaga rääkis Ta neile sõnu sedamööda, kuidas nad suutsid kuulda.

4:34  Aga ilma tähendamissõnata ei rääkinud Ta neile midagi; ja isepäinis Ta seletas jüngritele kõik ära.

4:35  Ja samal päeval, kui õhtu käes oli, ütles Ta neile: "Lähme üle teisele poole."

4:36  Ja kui nad rahva olid laskunud ära minna, võtavad nad Tema paati; nõnda nagu Ta oli; ja ka teisi paate oli Temaga.

4:37  Siis tõusis kange tuulispea ja lõi laineid paati, nõnda et paat juba täitus.

4:38  Ja Tema Ise oli paadi päras magamas, toetudes peaalusele; ja nad äratasid Ta üles ja ütlesid Talle: "Õpetaja, kas Sa ei hooli sellest, et me hukkume?"

4:39  Tema tõusis üles ja sõitles tuult ning ütles merele: "Ole vait ja väga!" Ja tuul rauges, ja meri jäi täiesti vaikseks.

4:40  Ja Ta ütles neile: "Miks te olete nii arad? Kuidas teil ei ole usku?"

4:41  Ja nad lõid väga kartma ning ütlesid üksteisele: "Kes See siis õieti on, et ka tuul ja meri kuulevad Tema sõna?"