Est - Mark - 5

5:1  Ja nad tulid teisele poole merd gerasalaste maale.

5:2  Ja kui Ta paadist väljus, kohtas Teda varsti haudadest tulnud mees, kellel oli rüve vaim.

5:3  Mehe eluase oli surnuhaudades ja keegi ei suutnud teda ahelatega kinni panna,

5:4  sest ta oli mitu korda olnud kinni jalgrau'us ja ahelais, aga oli ahelad puruks kiskunud ja jalgrauad katki murdnud, nii et ükski ei suutnud teda taltsutada.

5:5  Ööd ja päevad läbi oli ta aina mägedel ja surnuhaudades ning karjus ja peksis ennast kividega.

5:6  Aga kui ta Jeesust kaugelt nägi, jooksis ta ja kummardas Teda

5:7  ja ütles suure häälega kisendades: "Mis Sinul on minuga tegemist, Jeesus, kõige kõrgema Jumala Poeg? Ma vannutan Sind Jumala juures, et Sa mind ei piinaks!"

5:8  Sest Ta oli ütelnud temale: "Mine välja inimesest, sa rüve vaim!"

5:9  Ja Ta küsis temalt: "Mis su nimi on?" Ta ütles Talle: "Mu nimi on Leegion, sest meid on palju!"

5:10  Ja ta anus Teda väga, et Ta neid välja ei saadaks sealt maalt.

5:11  Ent seal oli mäe all suur seakari söömas.

5:12  Ja rüvedad vaimud anuksid Teda ning ütlesid: "Läheta meid sigade sisse, et me läheksime neisse!"

5:13  Ja Tema andis neile loa. Siis rüvedad vaimud väljusid ja läksid sigade sisse. Ja seakari kukutas enese ülepeakaela kaldalt merre, arvult ligi kaks tuhat, ja uppus merre.

5:14  Aga nende karjatsejad põgenesid ja teatasid sellest linnas ja maal. Ja inimesi tuli välja vaatama, mis on sündinud.

5:15  Ja nad tulid Jeesuse juure ja nägid seestunut, kelles oli olnud Leegion, istuvat, riietatud ja selge aruga olevat. Ja nad kartsid.

5:16  Ja need, kes seda olid näinud, jutustasid neile, mis seestunuga oli sündinud, ja sigadest.

5:17  Ja inimesed hakkasid Teda paluma, et ta nende maa-alalt ära läheks.

5:18  Kui Ta paati astus, palus Talt see, kes oli olnud seestunud, et Ta tohiks jääda Tema juure.

5:19  Aga Tema ei lubanud seda talle mitte, vaid ütles talle: "Mine koju omaste juure ja teata neile, mis suuri asju Issand sulle on teinud ja kuidas Ta sinu peale on halastanud."

5:20  Ja ta läks ära ja hakkas Dekapolis kuulutama, mis suuri asju Jeesus temale oli teinud. Ja kõik panid seda imeks.

5:21  Ja kui Jeesus paadiga jälle siiapoole kaldale oli jõudnud, kogunes palju rahvast Tema juure, ja Ta oli mererannas.

5:22  Siis tuleb üks kogudusekoja ülemaid, Jairus nimi, ja langeb Teda nähes Tema jalge ette maha

5:23  ja palub Teda väga ning ütleb: "Mu tütreke on hinge vaakumas; ma palun, et Sa tuleksid ja paneksid Oma käed tema peale, et ta saaks terveks ning jääks ellu!"

5:24  Ja Ta läks temaga. Ja palju rahvast käis Tema järel ja rõhus Ta peale.

5:25  Ja seal oli naine, kes oli kaksteistkümmend aastat olnud veritõves

5:26  ja oli saanud palju kannatada mitme arsti all ning oli kulutanud kogu oma vara, ilma et ta oleks mingit abi saanud, kuna haigus oli läinud veel pahemaks.

5:27  See oli kuulnud Jeesusest ja tuli rahva seas Tema selja taha ja puudutas Ta kuube.

5:28  Sest ta mõtles: Kui ma aga puudutaksin Tema riideid, saaksin ma terveks.

5:29  Ja kohe kuivas tema vereläte, ja ta tundis oma ihu vaevast terveks saanud olevat.

5:30  Ka Jeesus tundis kohe Iseeneses, et vägi Temast oli väljunud, pöördus ümber rahva seas ja küsis: "Kes puudutas Mu riideid?"

5:31  Tema jüngrid ütlesid Temale: "Sa näed, et rahvas rõhub Su peale, ja küsid: Kes puudutas Mind?"

5:32  Ent Ta vaatas ümber, et näha, kes seda oli teinud.

5:33  Siis lõi naine kartma ning värises, sest et ta teadis, mis temale oli sündinud, ja tuli ning heitis maha Tema ette ja ütles Temale kogu tõe.

5:34  Aga Ta ütles naisele: "Tütar, sinu usk on sind aidanud; mine rahuga ja ole terve oma vaevast!"

5:35  Kui Ta alles rääkis, tulid mõned kogudusekoja ülema perest ja ütlesid: "Su tütar on surnud, mis sa õpetajat veel tülitad?"

5:36  Aga Jeesus jättis tähele panemata, mida räägiti, ja ütles kogudusekoja ülemale: "Ara karda, usu vaid!"

5:37  Ja ta ei lasknud kedagi tulla ühes Enesega kui vaid Peetruse, Jakoobuse ja Johannese, Jakoobuse venna.

5:38  Ja nad tulevad kogudusekoja ülema majasse, ja Ta näeb käratsemist ja nutjaid ja ulujaid;

5:39  ja sisse minnes ütleb Ta neile: "Mis te käratsete ja nutate? Laps ei ole surnud, vaid magab!"

5:40  Ja nad naersid Teda. Aga kui Ta kõik on välja ajanud, võtab Ta Enesega lapse isa ja ema ja Enese juures olijad ja läheb sisse sinna, kus laps maas oli.

5:41  Ja lapse käest kinni hakates ütleb Ta temale: "Talitaa kuum!" see on tõlgitult: Neitsike, Ma ütlen sulle, tõuse üles!

5:42  Ja sedamaid tõusis neitsike üles ja kõndis; ta oli juba kaksteistkümmend aastat vana. Ja nad ehmusid üliväga.

5:43  Ja Ta keelas neid kangesti, et keegi seda ei saaks teada, ja käskis tütarlapsele süüa anda.