Est - Mark - 7

7:1  Ja variserid ja mõned kirjatundjaist, kes olid tulnud Jeruusalemast, kogunesid Tema juure,

7:2  ja nähes mõningaid Ta jüngritest ebapühade, see on pesemata kätega leiba võtvat -

7:3  sest variserid ja ükski juut ei söö enne, kui nad on hoolsasti käsi pesnud, nii pidades esivanemate pärimust;

7:4  ka turult tulles ei söö nad muidu kui et nad endid enne pesevad; ja palju muid asju on, mida nad on võtnud pidada, nagu karikate ja kiviriistade ja vasknõude pesemised -

7:5  küsisid Temalt variserid ja kirjatundjad: "Miks Sinu jüngrid ei ela vanemate pärimuse järele, vaid söövad leiba ebapühade kätega?"

7:6  Aga Ta ütles neile: "Jesaja on hästi teist silmakirjatsejaist ennustanud, nõnda nagu on kirjutatud: See rahvas austab Mind huultega, kuid nende süda on Minust kaugel;

7:7  ilmaaegu nad teenivad Mind, õpetades õpetusi, mis on inimeste käskimised.

7:8  Sest hüljates Jumala käsu, te peate inimeste pärimust!"

7:9  Ja Ta ütles neile: "Ilus küll! Te heidate Jumala käsu kõrvale, et pidada oma pärimust!

7:10  Sest Mooses ütles: Sa pead oma isa ja ema austama, ja kes isa või ema neab, peab surma surema!

7:11  Teie aga ütlete: Kui inimene ütleb oma isale või emale: Korbaan - see tähendab ohvriand - on see, mis sa iganes minu käest võiksid saada!,

7:12  siis te ei lase teda enam ühtki head teha oma isale ega emale

7:13  ja teete nõnda Jumala sõna tühjaks oma pärimusega, mille te oiete pärinud, ja teete palju muud seesugust."

7:14  Ja Ta kutsus jälle kõik rahva Enese juure ja ütles neile: "Kuulge Mind kõik ja mõistke!

7:15  Miski, mis läheb väljastpoolt inimest tema sisse ei või teda rüvetada; aga mis läheb inimesest välja, see rüvetab inimest.

7:16  Kui kellelgi kõrvad on kuulda, see kuulgu!"

7:17  Ja kui Ta rahva juurest oli läinud ühte majasse, küsisid Ta jüngrid Temalt selle tähendamissõna mõtet.

7:18  Ja ta ütles neile: "Kas teiegi olete mõistmatumad? Eks te saa aru, et kõik, mis väljastpoolt läheb inimese sisse, ei või teda rüvetada?

7:19  Sest see ei lähe mitte tema südamesse, vaid kõhtu, ja väljub eri paika." Nii Ta kuulutas kõik toidused puhtaks.

7:20  Ja Ta ütles: "Mis inimesest välja läheb, see rüvetab inimest.

7:21  Sest seestpoolt, inimeste südamest, lähtuvad kurjad mõtted, hoorus, vargused, tapmised,

7:22  abielurikkumised, ahnus, kurjused, kavalus, kiimalus, kade silm, Jumala pilkamine, kõrkus, rumalus.

7:23  Kõik need pahad asjad lähtuvad seestpoolt ja rüvetavad inimest."

7:24  Ja Ta tõusis ning läks sealt ära Tüürose ja Siidoni alale. Ja Ta läks ühte majasse ega tahtnud, et keegi seda teada saaks. Kuid Ta ei võinud jääda varjule.

7:25  Sest üks naine, kelle tütrekesel oli rüve vaim, oli Temast kohe kuulda saanud ja tuli ning heitis ta jalge ette maha.

7:26  See naine oli kreeklane, sündimise poolest Sürofoiniikia inimene. Ja see palus Teda, et Ta ajaks kurja vaimu välja ta tütrest.

7:27  Siis ütles Jeesus temale: "Lase esmalt laste kõhud täis saada; sest ei ole mitte hea võtta laste leib ja heita koerukeste ette!"

7:28  Ent naine kostis ja ütles Temale: "Jah, Issand, aga koerukesed laua all söövad laste raasukesi!"

7:29  Siis Ta ütles naisele: "Selle sõna pärast mine; kuri vaim on sinu tütrest lahkunud!"

7:30  Ja naine läks koju ja leidis tütre voodis magavat ning kurja vaimu lahkunud olevat.

7:31  Ja kui Ta jälle välja läks Tüürose aladelt, tuli Ta Siidoni kaudu Galilea mere ääre Dekapoli alade keskkohale.

7:32  Ja Ta juure toodi kurt, kellel oli kidakeel, ja paluti Teda, et Ta paneks Oma käe tema peale.

7:33  Siis Ta võttis tema rahva seast kõrvale ja pistis Oma sõrmed tema kõrvu ja sülitas ning puudutas ta keelt,

7:34  vaatas üles taevasse, ohkas ja ütles talle: "Effataa!", see on: Mine lahti!

7:35  Ja tema kõrvad läksid lahti ja ta keeleköidik pääsis kohe valla, ja ta rääkis selgesti.

7:36  Ja Ta keelas neid seda ühelegi rääkimast. Aga mida enam Ta neid keelas, seda enam nad kuulutasid seda.

7:37  Ja inimesed hämmastusid üliväga ja ütlesid: "Kõik on Ta hästi teinud; kurdid teeb ta kuulma ja keeletumad rääkima!"