Est - Luke - 1

1:1  Et juba mitmed on võtnud kätte kirjutada loo neist asjust, mis meie seas tõsikindlalt on sündinud,

1:2  nõnda nagu meile on jutustanud need, kes ise on seda näinud algusest ja on olnud sõna sulased,

1:3  siis olen minagi arvanud heaks algusest peale kõike hoolega uurida ja järgemööda kirja panna sinule, kõrgeauline Teofllos,

1:4  et sa õpiksid tundma nende asjade kindla tõe, mida sulle on õpetatud.

1:5  Heroodese, Judea kuninga ajal oli preester, nimega Sakarias, Abija järjekorrast, ja temal oli naine Aaroni tütardest, ja selle nimi oli Eliisabet.

1:6  Nad olid mõlemad õiged Jumala ees ja elasid kõigis käskudes ja Issanda seadustes laitmatult.

1:7  Ja neil ei olnud last, sest Eliisabet oli sigimatu ja nad mõlemad olid väga elatanud.

1:8  Aga sündis, kui ta oma teenistuse järjekorras oli preestritalitusi toimetamas Jumala ees,

1:9  et preestriameti kombe järele langes liisk temale minna suitsutama, ja ta läks Issanda templisse.

1:10  Ja kõik rahvahulk oli väljas palvetamas suitsutuse tunnil.

1:11  Seal ilmus temale Issanda Ingel, seistes suitsutusaltari paremal pool.

1:12  Teda nähes Sakarias ehmus ja hirm valdas teda.

1:13  Aga Ingel ütles talle: "Ära karda, Sakarias, sest su palvet on kuuldud ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja, ja sa paned temale nimeks Johannes.

1:14  Ja temast on sul rõõm ning hea meel, ja paljud rõõmustuvad tema sündimisest.

1:15  Sest ta peab suur olema Issanda ees; ja viina ega vägijooki ei joo ta mitte, ja ta täitub Püha Vaimuga juba oma ema ihus;

1:16  ja ta pöörab palju Iisraeli lapsi Issanda, nende Jumala poole;

1:17  ja ta käib Tema eel Eeiija vaimus ja väes, et käänata isade südamed laste poole ja sõnakuulmatud õigete meelsuse poole, et soetada Issandale valmistatud rahvast!"

1:18  Ja Sakarias ütles Inglile: "Millest ma seda võin ära tunda? Mina olen ju vana ja mu naine on oma päevade poolest väga elatanud!"

1:19  Ingel vastas ning ütles temale: "Mina olen Gabriel, kes seisab Jumala ees, ja ma olen läkitatud rääkima sinuga ja kuulutama sulle seda rõõmusõnumit!

1:20  Ja vaata, sa jääd keeletumaks ega saa rääkida päevani, mii see sünnib, sellepärast et sa ei ole uskunud mu sõnu, mis lähevad täide omal ajal!"

1:21  Ja rahvas oli ootamas Sakariast ja pani imeks, et ta nii kaua viibis templis.

1:22  Aga väljudes ta ei saanud nendega rääkida. Siis nad said aru, et ta templis oli näinud nägemust. Ja tema andis neile käega märku ning jäi keeletumaks.

1:23  Ja kui tema teenistuskorra päevad täis said, siis ta läks koju.

1:24  Aga pärast neid päevi sai tema naine Eliisabet käima peale ja pidas ennast varjul viis kuud, üteldes:

1:25  "Nõnda on Issand mulle teinud neil päevil, mil Tema on vaadanud minu peale, et minult ära võtta mu teotus inimeste seas!"

1:26  Aga kuuendas kuus läkitas Jumal Ingel Gabrieli Galilea linna, mille nimi on Naatsaret,

1:27  Neitsi juure, Kes oli kihlatud Joosepi-nimelise mehega Taaveti soost. Ja neitsi nimi oli Maarja.

1:28  Ja tulles sisse Tema juure, ütles Ingel: "Tere, Sa armuleidnu, Issand olgu Sinuga!"

1:29  Aga Tema ehmus väga sellest sõnast ja mõtles, mis see teretus võiks tähendada.

1:30  Siis Ingel ütles temale: "Ära karda, Maarja, sest Sa oled leidnud armu Jumala juures!

1:31  Ja vaata, Sa saad käima peale ning tood ilmale Poja ja paned Temale nimeks Jeesus.

1:32  Tema saab suur olema ja Teda peab hüütama Kõigekõrgema Pojaks, ja Issand Jumal annab Temale Ta isa Taaveti aujärje,

1:33  ja Ta valitseb igavesti Jaakobi soo üle ning Tema Kuningriigil ei ole otsa!"

1:34  Aga Maarja ütles Inglile: "Kuidas see võib sündida, kuna Ma mehest ei tea?"

1:35  ka Püha, Kes Sinust sünnib, nimetatama Jumala Pojaks.

1:36  Ja vaata, Su sugulane Eliisabet, temagi on pojaga käima peal oma vanas eas, ja see on kuues kuu temal, keda üteldi olevat sigimatu,

1:37  sest Jumalal ei ole ükski asi võimatu!"

1:38  Aga Maarja ütles: "Vaata, siin on Issanda Ümmardaja; Mulle sündigu su sõna järele!" Ja Ingel läks ära Tema juurest.

1:39  Neil päevil asus Maarja teele ja läks rutuga mägestikku Juuda linna.

1:40  Ja Ta tuli Sakariase kotta ja teretas Eliisabetti.

1:41  Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja teretust, et laps hüppas tema ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu

1:42  ja hüüdis suure häälega ning ütles: "Õnnistatud oled Sina naiste seas ja õnnistatud on Sinu ihu sugu!

1:43  Kust see tuleb, et minu Issanda Ema on tulnud minu juure?

1:44  Sest vaata, kui Su teretuse hääl kostis mu kõrvu, siis hüppas lapsuke suurest rõõmust mu ihus!

1:45  Ja õnnis see, kes on uskunud, et läheb täide, mis Issand Temale on ütelnud!"

1:46  Siis Maarja ütles: "Mu hing ülistab väga Issandat

1:47  ja Mu vaim rõõmutseb Jumalas, Minu Õnnistegijas;

1:48  sest Ta on vaadanud oma Ümmardaja alanduse peale! Vaata, nüüdsest peake kiidavad Mind õndsaks kõik sugupõlved,

1:49  sest Minule on teinud suuri asju Vägev, ja Tema nimi on püha,

1:50  ja Tema halastus kestab põlvest põlve neile, kes Teda kardavad!

1:51  Ta on Oma käsivarrega teinud võimsa teo, Ta on pillutanud need, kes on suurelised oma südame meele poolest;

1:52  Ta on tõuganud maha vägevad aujärgedelt ja ülendanud alandlikud;

1:53  näljased on Ta täitnud heade andidega, aga rikkad tühjalt minema saatnud;

1:54  Ta on vastu võtnud Oma sulase Iisraeli, meele tuletades Oma halastust,

1:55  nõnda nagu Ta on rääkinud meie isadele, Aabrahamile ja tema soole kuni igavikuni!"

1:56  Ja Maarja jäi tema juure umbes kolm kuud ja läks siis tagasi koju.

1:57  Aga Eliisabeti mahasaamise aeg tuli kätte, ja ta tõi poja ilmale.

1:58  Kui tema üleaedsed ja sugulased kuulsid, et Issand oli temale osutanud suurt halastust, olid nad rõõmsad ühes temaga.

1:59  Ja nad tulid kaheksandal päeval lapsukest ümber lõikama ja nimetasid tema ta isa järele Sakariaseks.

1:60  Aga tema ema kostis ning ütles: "Ei sugugi, vaid tema nimi peab olema Johannes!"

1:61  Kuid nemad ütlesid temale: "Su suguvõsas pole ühtki, keda hüütakse selle nimega!"

1:62  Ja viibates isale küsisid nad, kuidas tema tahaks teda nimetada.

1:63  Tema nõudis lauakese ja kirjutas selle peale nõnda: "Johannes on tema nimi." Ja nad kõik panid seda imeks.

1:64  Aga sedamaid läks tema suu ning keel lahti, ja ta hakkas rääkima, kiites Jumalat.

1:65  Ja kartus tuli kõikidele, kes elasid nende ümbruses, ja kõigist neist asjust kõneldi Juuda mägestikus.

1:66  Ja kõik, kes seda kuulsid, võtsid seda oma südamesse ja ütlesid: "Mis saab küll sellest lapsest?" Sest Issanda käsi oli temaga.

1:67  Ja Sakarias, tema isa, sai täis Püha Vaimu ja hakkas ennustama, üteldes:

1:68  "Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, et Ta on tulnud katsuma Oma rahvast ja on saatnud Oma rahvale lunastuse

1:69  ning on meile äratanud päästesarve Taaveti, Oma sulase kojast

1:70  - nõnda nagu Ta maailma ajastu algusest on rääkinud Oma pühade prohvetite suu kaudu -

1:71  päästu meie vaenlasist ja kõigi nende käest, kes meid vihkavad,

1:72  et osutada halastust meie esiisadele ja tuletada meele oma püha lepingut,

1:73  seda vannet, mille Ta vandus meie isale Aabrahamile,

1:74  et ta laseb meid päästetuina meie vaenlaste käest kartmatult

1:75  Teda teenida pühaduses ja õiguses Tema ees kogu meie eluaja.

1:76  Ja sina, lapsuke, sind peab hüütama Kõigekõrgema prohvetiks, sest sina lähed Issanda palge eel valmistama Tema teid,

1:77  et anda Tema rahvale pääste tunnetus nende pattude andeksandmises

1:78  meie Jumala südamliku halastuse läbi, millega meid on tulnud katsuma päevatõus kõrgest,

1:79  paistma meile, kes istume pimeduses ja surma varjus, ja juhtima meie jalgu rahuteele!"

1:80  Aga lapsuke kasvas ja sai tugevaks vaimus. Ja ta oli kõrves selle päevani, mil ta esines Iisraelile.